Eesti jaoks võib Brexit tähendada, et Eestil tuleb ELi eesistumist alustada varem, kui Suurbritannia peaks otsustama oma eesistumisest loobuda.
- Peaminister Taavi Rõivas. Foto: Andres Haabu, Äripäev
„EL ei saa juhtimiseta jääda,“ ütles peaminister Taavi Rõivas täna pärast valitsuse istungit. Suurbritannia pole otsust oma eesistumise küsimuses veel teinud. Eesti eesistumine ELis peaks senise kava kohaselt toimuma 2018. aasta jaanuari algusest kuni juuni lõpuni, teatepulga peaks Eesti üle võtma just Suurbritannialt, et see siis omakorda Bulgaariale edasi anda.
Euroopa Liidu vastus Briti referendumi tulemusele ei tohi olla kantud ärategemise ja kättemaksu vaimust, ütles Rõivas veel. Suurbritannia on oluline liitlane ja Eesti ning Euroopa Liidu huvides on, et tihe koostöö jätkuks ka edaspidi. Euroopa Liit peab tegutsema koordineeritult ja hoidma ühtsust, rõhutas Rõivas.
Läbirääkimised saavad aga alata alles siis, kui Suurbritannia on esitanud ametliku taotluse Euroopa Liidust lahkumiseks. Mingeid eelkõnelusi pidama ei hakata
Rõivas avaldas headmeelt, et Eestis pole tekkinud küsimust, kas ELi kuulumine on riigile kasulik. Küsitluste järgi toetab ELi kuulumist 78%.
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.